Tänase päeva kohta tuleks meil üks ristike kuhugi seinale teha. Nimelt kohalikud inimesed (kuid siiski mitte kõik!)olid oma pikad nahksaapad kingade vastu vahetanud. See oli nende poolt üks väga julge samm, kuna õues oli ainult 32C. Siiski-siiski, plätudega pole siin veel kedagi kohanud, seega peame veel kannatama, kui tahaksime kohalikega sama sammu käia.
Ja kui täna käisime linnas ja ikka ainult vilul pool teed, siis see 32 kraadi oli ikka kuum küll, ning ei saa mainimata jätta, et kui üks suur pilv korra päikesele ette tuli ja termomeeter korraks 28kraadi peale langes, siis panime pusad selga. Külm hakkas. Huhh.
Täna tegi ali väga ilusa mängu- oli tõenäoliselt kõige resultatiivsem (ametlikku statistikat siin kuhugi üles ei riputata), jagas sööte, skooris ja sai vaheltlõikeid. Ja ta põlv käis ainult korra klõnksti liigesest väljas :) Ning väikene nudipea mätu oli ka tubli, põrgatas vaheaegadel palli ja eriti ei roomanudki pinkide all. :)
Homme aga Alicantesse, capuchinodel taas mäng, kuid seekord hommikul ja peale seda jääme linnapeale "hängima" -ehk ilm lubab randa ka minna.
"Lint on lõppenud, keera kähku teine pool, seal on paremad laulud!" Buenas noches!

19.30?

Vaatan, et eriti tihedalt olen hakanud siin sõna võtma. Aga ei saa jätta kirjutamata ka ju.

Nt selline asjaajamine siinmaal: eile oli lastevanematekoosolek, algusega pool 8. Lippasin siis kiirsammul sinna, et mitte esimesel korral hilineda. Eks ole juba ette aimata, kuhu oma jutuga tüürin. Peale minu oli sinna selleks ajaks jõudnud veel u 8 inimest. NB, see oli kooli üldkoosolek! Uksed olid kõik suletud ja tekkis tunne, et vist oleme valesti aru saanud või on korraldajad ümber mõelnud või pole osasid (ehk meid) uuest toimumisajast teavitatud. Lõpuks siis tuli üks tädi võtmetega ja lasi meid kooli sisse. Tal ei olnud sugugi kiire, mis siis, et veerand tundi hilines. Kokku pidi toimuma 2 koosolekut, algustega 19.30 ja 20.00, sujuvalt mõeldi ümber, et teevad siis kl 2o ühe suure, kuna kõik hilinesid. Kell sai siis kaheksa ja aeg muudkui tiksus ja tiksus edasi.. viis minutit ja veel viis, kuid IKKA veel polnd ei mingit märki alustamisest. Ja kella kaheksased inimesed hakkasid ka juba vaikselt kogunema... :) Ja minu esimene koosolek lõppeski sellega, et ma ei saanudki sellest osa võtta, kuna meile pidi tulema juuksur kl 21. Koolis koosolemisele jäädes poleks ma kindasti selleks ajaks koju jõudnud, kuna see üldkoosolek oleks veninud ja veninud ja veninud- juttu jätkub neil ju lõpmatuseni. Oleks pidanud ette teadma seda..

Juuksur Clayre on ali keelekoolikaaslane; inglanna, kes on pool maailma läbi rännanud ja nüüd siin hispaania keelt omandamas, et siis Ladina-Ameerikasse vabatahtlikuks minna. Ta on väga jutukas ja kiiretempoline inimene, kes alalõpmata naerab. Teda väga hästi iseloomustav pilt:

Märten peale kooli oma auhinnapulgakommiga:

Täna aga kasutasime mätu koolisolemisaega ära ja läksime linnapeale tuulama. Käisime ära peakatedraalis, mis oli nagu tavaline katedraal ikka- suur ja võimas, kuid mis häiris, oli see, et kerjused olid kõikide sissepääsude juures end sisse seadnud. Ei-tea-mis-rahvusest ja jube nahhaalsed. Sisse minnes üks tüüp lükkas alile oma topsiga umbestäpselt 2 ribi sisse ja väljudes hakkas teine tüüp juku vankrit trepist üles vedima. Aint, et selleks lükkas ta minu lihtsalt ülbelt eemale. Ja siis tops nina alla. Raha ta ei saanud me käest, õppigu käituma.

Linn aga muutub iga päevaga aina ilusamaks.. kõikvõimalikud remondi-, koristus- ja haljastustööd, kõik kõpitsevad millegi kallal.. Ükspäev nt istusin rohelisele pingile, mis oli hiljuti värvitud, aga mitte nii hiljuti enam, kuna silt oli juba ära võetud.

Täna oli linnapeal näha juba turiste, kuid need tundusid enamuses hispaanlased olevat. Ja nad on ikka tõesti väga lühikesed! Päike paistis ja oli soesoe. Oleme juba niipalju kohastunud, et valime vilus oleva tänavapoole. ;)

Käisime ära ka aafriklaste turul.. oioi, mis padajann seal kõik oli.. :) Sinna tuleb minna suure kotitäie sularahaga, kuna minus lõi harakas välja... seal leidus igast vahvaid kulinaid, ehteid, mütse, kotte, riideid.. ja need ei olnud stiilis a la kadaka turg. :):)

Side lõpp. Ahjaa, kust saaks fooliumit? Raudselt mingi defkavärk või nii kavalalt poodi ära peidetud, et me kaks Plondi põhjamaahiiglast ei suuda seda leida. Millegi sisse peab ju aga oma bocadillosid pakkima. ;)

Mõned pildid:

Mäng.

Asjalik Märten esimesel koolipäeval, dressipäev sattus olema:)

Ja see vanglataoline ehitis ta seljataga ongi kool. Tegelikult kooli tagumine külg.

Meie siidiussikesed. Kahjuks mu seep ei tee millegipärast makrot.

Täna oli see oodatud päev, mil saime asjaga niikaugele, et Mät saab homme kooli minna. Jejejee!

Ta ise on väga ootusärev selles osas.. ta peaks juba ammu magama, aga aerutab siin ja uni kohe mitte ei tule.. Paraku on tema esimene koolipäev just see päev, mil nad dressides sinna minema peavad, seega valge pluus jääb ära seekord. Õpetaja oli tore, kahjuks nime ei suutnud meelde jätta, ja räägib vajadusel ka inglise keelt. :) Näitas meile klassiruumi ära ja seletas veidi koolikorrast jms. Eriti vahva on see, et nende klassiruumist läheb kohe uks siseõue. Tundus väga hubane ja sõbralik igatahes. Klassiruumis elab neil üks kilpkonnake ja siis üks karbitäis tõuke. Lähemal uurimisel sain teada, et tegu on siidiussidega(Bombyx mori). Saime kaasa ka paar tükki. Panime nad rõdule elama ja ma olen täielikus vaimustuses nendest. :)

Nad toituvad ainult mooruspuulehtedest ja siis millalgi nad nukkuvad(teevad endale kookoni ümber), seal nad siis magavad mingi 3 nädalat kuni neist saavad lennuvõimetud liblikad, kes munevad uued munad(emaliblikas sureb siis) , mis kooruvad 1-2 nädalaga ja siis hakkab jälle uus ring peale. Ma ei tea, kui vanad meie ussid on, ehk siis millal nad nukkuma hakkavad, aga see pidi näha olema- nad pidid asendi kuidagi fikseerima ja siis vaikselt hakkavad endale seda niiti ümber ketrama. Hiinas jm Aasias nad keedavad elusaid nukke, et saada siid kätte enne kui nad kookonist välja tulevad, kuna nad eritavad siis mingit leelist ja see hävitab siidi. Mul hakkas jube kahju kohe neist ja ma tunnen, et nad on nüüd täitsa meie vastutada. Küll algul tegi ali neid usse nähes, et mis NEED on.. ja siis veel kui ütsin, et neist tulevad liblikad... sis ta pidi peaaegu et minestama sellepeale. Mõtsime juba et poetaks nad kuhugi põõsasse.. kuid veidi uurimist ja selgus, et nad iseseisvalt looduses ei elagi, just selle tõttu, et nad ei suuda lennata. Ja seda ma ka ei tea, kas meie need kaks on emased v isased.. et kuidas need munad siis ükskord tekivad..

Igatahes siin ta on, praegu panin netist võetud pildi, homme teen meie omadest ka pilti :

Liblikana siis selline.

Ja need mooruspuud on needsamad puud, mis teedeääres täitsa paljaks ja oksatuks olid pügatud(need kes käinud, need on näinud :). Nüüd aga lehed peal ja sealt me siis neid nüüd pätsame iga päev. Milline õnn meile nüüd sülle langes, seda ei tea, aga mätule ka need ussid meeldivad ja käib neid aegajalt rõdul "tsekkamas".

Homme hommikul siis kooli kl 9ks!