Lendav vaip ja must leib

On tavapärane hommik, tõusin kl pool 12, surmauni oli. Ei teagi, milles asi, et niikauaks seda und mul jagub- juku magamine on tema ea kohta lausa eeskujulik- kl 22 tuttu, kl 5 ärkab,et süüa ja siis kl 9. Peale kl 9 võiks ju ma tõusta aga kuna teised magavad, sis mis minagi sinna kolistama lähen.. Igatahes nüüd joon oma kofi, laps ikka magab (teine laps mängib oma uue Pikne McQueeniga)... ja söön.. söön musta leiba mozzarella, tomati ja kahe tera pipraga. Nämm.

Meie kolm päeva üksildust sai läbi eile õhtul 11 paiku kui ali oma piiikalt teekonnalt kohale jõudis. Korduvalt pidi närveldama, kas lend mitte ära ei jää, kas see ei hiline, kas ikka jõuab ja et ega tal pagasit ei kaaluta. Oli tal aint käsipagas, mille kaal võib olla kuni 10kilo.. no ja riias siis pandigi kaalule. +4 kilo. Ja öeldi, et ta peab loobuma millestki, et ei saa juurde maksta. Aga ali kaitses jäärapäiselt oma varandust ja üts, et ei loobu millestki, et kõik on vajalik. Ja siis lihtsalt kehitati õlgu ja lasti pardale. Kohvri sisuks oli minu läpakas, mis eestis paranduses käis, kaks pakki tatart, leib, veidi magusat.. ja lendav vaip, mis sai selle nime endale nende kõikide vintsutuste ja saatusekeerdude tähistuseks.

Täna siis juku sünnipäev, on ta juba 2 kuud vana ja paraku on tal näkku tulemas samasugused punnid nagu ta vanemal vennal samas vanuses. Böö. Päeval teeme pidu ka, tuli jube tahtmine churrodega patustada, aga võibolla ei tee ka kuna läeme õhtul Alicantesse ali tiimi (ja ehk ka ali esimest) mängu vaatama. OK, juku ärkas!