Lõpp läheneb. Taaskord käin siin linnas ringi mõttega, et siia ehk ei satugi enam.. see teeb kurvaks ja kuigi ma juba väga ootan kõiki kohtumisi Eestis, siiski jääb siina maha üks killuke südamest, kuna mulle meeldib siin. Isegi see meeldib, kui hommikul kl 9 hakkab tüüp akna all muru niitma või hekki või puid mootorsaega pügama, kuna siis tean, et õues saab taas ilus olema. Ja neil hommikuil, mil õues miski ei mürise ja võiks loota laste pikemale unele, hakkab naabrinaine oma mehe peale karjuma. Ka seda väga tihti! Või kui õhtul Jukut magama panen, vaatavad naabrid (ka naabermajades) jalkat ja siis röögivad kui värav lüüakse. Mis röögivad, puhuvad pasunat ja lasevat saluuti ka! :)Linn on praegu nii ilus, kõik roosid on õide puhkenud, kõik lõhnab, õitseb ja sumiseb, tõeline suvi on käes. Ja oleme väga tänulikud nüüd, et meie korter on nö põhjapoolne, siia ei eksi ükski päiksekiir, pime veidi on, aga see-eest hea jahe ka :)
