Seest siiru-viiruline..

Olen tükk aega mõelnud, et peaks siia kirja panema ühtteist kohalike puuviljade kohta. Siin on valik väga rikkalik, jõudumööda püüan kõik ära proovida. Igale aastaajale on iseloomulikud erinevad viljad- talvel apelsinid, mandariinid, greibid, pomelod, hurmaad; kevadel maasikad; suvel aprikoosid, virsikud, nektariinid, melonid, ploomid, arbuusid, õunad, pirnid; sügisel viinamarjad ja eks ühtteist veel, peab ootama veel suurema sügise saabumist. Kõik need viljad on väga mahlased, magusad, küpsed, pehmed ja suured. Nt aprikoosid ja kollased ploomid olid u keskmise apelsini suurusega. Ja siinsed apelisinid olid muidugi meie mõistes greibi suurused. Banaanid tulevad Kanaaridelt, ehk siis need on saadaval aastaringselt, kuna teatavasti on seal troopiline kliima, mis võimaldab banaanil pidevalt kasvada.

Ja siis nüüd nende viljade juurde, mida meil pole. Kevadel olid lettidel astelpihlakad (guugeldades näen, et ka Eestis on see olemas- üllatusüllatus!) neid viljad olid saadaval nii poes kui ka inimeste aedades. Maitselt pigem hapukas ja koostiselt nagu kiivi või ploom- pehme ja mittemidagiütlev. :)

Siis chirimoyad ehk suhkrupirnid e annaanid. Täna just sõin... ja süda läigib. Hea meelega oleks tüki kala (!) peale hauganud - VÄGA magus ja läila. Esimene amps tundus kui lehmakomm :P (ja see võrdlus ei ole ajendatud minu igatsusest lehmakommide järele.. ) Väga toitev, väga kasulik, palju B-vitamiine, proteiine, kaltsiumit, rauda, fosforid ja mida kõike veel. Teine amps meenutas kadakamarju või siis džinni. Märten peale proovimist rohkem ei tahtnud, Juku seevastu aga lutsutas hea meelega. Ta üldse sööb kõike hea meelega. Ka nt rõdu seina küljest kukkuvaid kivikesi krõmpsutab.

Siis kasvavad siin viigimarjad. Täna nägin neid poes, seega sai üks küsimus taas vastuse, et mis vili see küll veel on. Nägime viigimarjapuud kui käisime Mätu sünnal Monteagudol ja tükk aega püüdsime leiutada, millega tegu. Nad olid siis veel tiba toored ka. Need proovin ka mingipäev ära. Senised kokkupuuted piirduvad kunagi koolis pakutava kisselliga.

Siis nägin ära ka granaatõunapuu. Esimesena nägin neid ka seal Monteagudol, hiljem tuvastas silm neid ka linnapeal. Õun nagu õun ikka, aga viljaliha oli seest valge. Ehk oli toores siis, kuid ta oli siiski magus. Nii et ei tea, mis sorti granaat se oli. Neid kohalikus kodupoes pole märgata olnud.


Datlid. Need kasvavad siin enamvähem kõikide palmide otsas. :) veel pole suhu julgend pista. Aga eks teen selle triki ka ükspäev ära.

Oliivid. Täitsa tavaline linna kaunistav puu, pisut nagu hõbedaste lehtedega. Sügisel nad valmivad ja siis linnapargid on täis tuvisid, kes tänulikult neid oliive söövad. Kunagi panen pildi puust ka, sealt siis näha hõbedane värv.

Mooruspuu marjad. Samuti Murcia linnale väga iseloomulikud puud, korjasime nende lehti ju oma siidiussidele. Maitsesin- polnud viga. :) Terve suvi olid need marjad tülinaks, kuna nad kukkusid tänavale, kõnniteedele ja siis tallad ja vankrirattad kleepusid. Müügil neid ei kohanud.

Ja siis loomuliklt kaunistavad me tänavaid mandariinipuud, viljad olid küll hapud, kuigi sa mitu korda proovitud. Ehk mingi spets-sort tänavate jaoks? Tihti nägime ka pilti, kus ühe puu otsas olid samaaegsed valmis ja toored viljad ja ka õied.



Hetkel rohkem meelde ei tule. Näe, öö ka juba tuli. Und!